Jälle väike kokkuvõte

Nojah, igatahes paar meeldetuletust:
1. ära lase kedagi oma tuppa midagi otsima kui sa Pole seda hommikul korda teinud
2. ära lase kedagi oma tuppa kui sa pole vahetult enne seda üle vaadanud kui keegi sinna tuleb, isegi oma hea sõbranna
3. ainult ise peab selle üle vaatama
Tulemus: mul piinlik, mõnel sigalõbus(tegelikult on mul ka naljakas)

ja siis veel väike patune pihtimus, ainult sulle Päevik, sest seda loevad ju ometigi ainult tibid: Elrond on seksikas, eino ma võin ka kiljuda, et Legolas on iluuuuus, aga Elrond on ikkagi seksikam, pealegi ta oma naine jättais ta maha, niiet ta on vaba ja tal on sõrmus ja pirakas kuningriik ja siis veel ilgelt kurb ja tatistav tütar, aga selle kannatan ära.

roosamullimaa läbi vaenlase silma

lendya: naistemaailm on ikka parasjagu keeruline
Herr Hallik: mis parasjagu?
Herr Hallik: see on nagu vahiks mingit moodsat "kunsti" ja keegi käsib sul sealt mõtte välja otsida

Tehke järgi! Meisterkokk...:S

Ainult mina oskan koogitainast NII innukalt segada, et kausi põhi selle peale krõks! katki läheb. -_-;

Säh sulle kooki mustikatega.

Aga tegelikult on tänase päeva Sangar ja Kangelane vaieldamatult meie väike sauroninumzi. Täiesti ilma irooniata, tegelikult. Sest igaüks ei suuda hakkama saada
a. kahe totaalselt kreisi tibiga, kes NÕUAVAD sõita ja kuulata rullnokkraadiot Ringfm, Kõvasti, ja sealjuures tagaistmel tantsida.
b. situatsioonis, kus ülalolevale lisandub VEEEL üks tibi, ja Nexus (ma siiani ei saaaa aru, miks on inimestel nexuse vastu??)
c. kihutada otsa palgile, ja siis vaatamata kolmele segavale tibinale, täiesti rahus oma katkis6idetetud (paha palk, paha! urrrrr!) ratta vahetamisega.

Lisapunktid muidugi chloele ohukolmnurgatantsu eest.

Üldiselt on disko&nõoskäimine ikkagi pop!

Ja raadiost lasti ka meie luguuu! täna öösel taipasin.. dumdidum..

Kuidas ma nüüd seda mõistma peaks?

"Vaal...pisikene...mis sipled siin kuivas vees?"

Jah, kevad on tõepoolest väljas meeli mürgitamas. Täites kergeusklike blondiinide päid lootusega, et kuu, paari pärast, on meil soe ja roheline ja nii.

Aga tegelikult on mul kurvad uudised. Nimelt, mõnede rõõmuks, ja teiste, nagu noh. minu siis, kurvastuseks, ütleb mu Tibinklaviatuur vist lõplikult yles. Space klahv põhimõtteliselt ei taha enam väga töötada, lisaks mõnele muule klahvile, ja ma vist olen sunnitud ta pensionile saatma. ;( pärast kõiki neid aastaid koos.. ja mul pole talle isegi kuldset aja arvamise masinvärki talle anda. Võibolla lepib ta kuldse küpsisepuruga? seda on siit vahelt päris palju välja kougitud vist.



Noorusajal tehtud pilt, see. Et mäletame asju ikka elujõulistena ja nii.

aga on a completely different topic, tibin, ma vaatan, et sa näed dressides jube seksikas välja.... äkki jääd teinekordki ööseks? :D

Ussike

Tere armas Päevik, viimati kirjutasin siia jupp aega tagasi. Kuidas sul läheb? Näen, et Lendya tegeleb sinuga. Täna on ilus päiksepaisteline päev ja linnud laulavad- Kevad tuleb.

Igatahes nüüd asja juurde. KUi ma hakkan mõni asja juures kohe alguses kõvasti kritiseerima, siis see veel ei tähenda, et idee, teostus vms halb oleks. Ei. Tavaliselt ma arvustan ainult nõrku kohti, sest sellel, mis ok, ma peatuda ei viitsi, eriti kui ma väsinud või aega pole. Tihtipeale ma ennatlikult olen negatiivne, aga see on pigem mõeldud nii, et halvaga tuleb arvestada juba ette, et hiljem valmis olla ja et haiget ei saaks. Aeg-ajalt olen seepärast karm. Palun andeks.

Aga tegelikult...mulle meeldib päike ja tuul, kevad, meri....torm, lõhemaimud. Vahel on elu, tähendab enamasti, lausa koerakaka. Kool viskab kaikaid kodarasse, ise peaks usinam olema, samas pole aega kunagi korralikult välja puhata ja kõik see koguneb, koguneb, aga v... see kõik. Elu on väärtuslik. Mitte elu kui selline, vaid mida see võimaldab näha, teha.
Ma ei näeks muidu neid imelisi päikseloojanguid, tõuse Altjal. Ma ei tunneks metsa(seal on nii palju põnevaid asju), mulla lõhna.
Ma ei saaks kukeseeni korjata. Isegi Annelinnas on soojad pärastlõunad mõnusad, kui päike on maja taga ja linnud laulavad uniselt või noh, mõni üksik ehk viitsib. Uuuu....ja konnamaimud kõhu all kui kodus järves ujuda. (kuri naer...sinna ma võtan ükskord Hel-i kaasa, lihtsalt pilt väiksest, aga kurjast Helist maimukeste keskel on nii hea). Ja võlurid on head, tänu kellele iga päev on eriline ja veel palju inimesi, kellele ma küll ei ütle, et nad olulised, aga on ikkagi. Hommikused pannkoogid, lilled....basiilika, martsipanikommid...
Ma arvan, et paljud ei oska tähele panna, mis nende ümber, et isegi suurte majakastidevahel on natuke rohtu, ei oska nautida ega näha väikest putukat kivi peal istumas või erinevaid rohelise varjundeid, mis päikesevalgus puulehtedel tekitab. Vot siis. Ma võiks veel pikalt jaurata, mis kõik metsas on, aga tüütu, mingu uurigu ise järgi.


Igatahes Lendyale täienduseks veel: lapsena ma istusin roosipõõsas. Ja siis ma panin kordamööda nina võimalikult paljudesse õitesse, ainult ettevaatlik pidi olema, et mesimumm seal kuskil sees peidus poleks.

tytarlapselik kevadeunenägu

Siit tuleb tegelikult puhttibilik ylestunnistus.

Nimelt ma ARMASTAN lilli.

vot. Eriti armastan ma kevaditi kollaseid lilli. suvel pole kollasedlilled enam yldse päris sama, sest suvised kollased lilled on noh. kuidas öelda. mis meil on siis? mingi. tulikaid on, yheksaväeline, naistepuna... kaovad nagu ära k6ik heinamaale, on kenamad lihtsalt t6esti heinailuna. Aga kevadel see-eest..

nartsissid on. ja paiselehed! ja konnakapsas kraavides, oi, kuidas ma armastan konnakapsast kraavis! ja kullerkupud tulevad hiljem, ja nurmenukud, ja v6ililled on yhed mu lemmikud olnud alati. ja poes on tulbid ka, m6nel ka aias, mulle see aia variant meeldib rohkem, aga isegi vaasis on nad ilusad, nartsissid ja tulbid. Seevastu poe-l6ikelilledest pole mind kunagi roosid ja nelgid eriliselt erutanud. roosid veel aegajalt äkki, aga ikkagi.

aah, ja kevadel on veel sinililled. ja ylased! metsatäis siniseid ja valgeid 6isi, tärkamas suhteliselt mustast mullast.. (kohati on muld pruunim, palju okkaid k6dunemas ja nii) m6elge, kui ROMANTILINE! ja siis tulevad maikellukesed, jällegi täiesti asendamatud oma ilus, 6rnuses, meelimyrgitava aroomiga..

ja siis... Iirised. iiriseid peab mainima täiesti eraldi teemas. kunagi väiksena imetlesin kollaseid iiriseid vaid kaugelt, nad kasvasid meil järve ääres väikeses soises metsatukas. nad olid, nagu ma veendunult lapsena uskusin, lillede kuningannad. niivõrd graatsilised, majesteetlikud, võimsad, ja võluvad... aaah, kevad, kevadlilled...



ma olen lendya, ja ma armastan lilli.

snowdrops and roses...

Erieni korraldamine- nagu ikka...

Päev enne Erieni sammub Chloe tipatapa kodu poole. Ümbrust ei näe, sisse on lülitatud automaatkulgemine, sest Chloe tegeleb Mõtlemisega. Varandusekaart...niih....druiid..niih....mis druiid teeb...nii......tuli..jaaa....fakkk.....meil pole ju varandust! Kõik tegevus plaanitud, aga varandust pole....Chloe vahib paanikas kaldaid, mispidi ma läbi 20 cm jää ennast puurin...ja siis langeb pilk....

Mõned tunnid hiljem haaravad 3 gm-i kaasa mustad kilekotid ja lähevad salajasele operatsioonile. Ees seisab esmaklassiline vargus. Kõik on plaanitud. Auto sõidab vaikselt tegevuspaigale, milleks on keset linna vastkaevatud kraav. Nüüd jälle Mission Impossible muusika taustaks ja kaks gm-i hiilivad ühe kivihunniku juurest teise juurde ning tagasi autosse. Kummide vilisedes tõmmab auto paigalt ning sõidab tagasi Chloe juurde. Muusika lõpp. Kaks kotitäit kive pannakse vanni pesemiseks. 2 h hiljem vannud Chloe ning võtab vannist välja muda ja 7 niru kivi. Varandust ikka veel pole.
Nüüd tuleb plaan B, ehk siis plaani pole. Siis tuleb lihtsalt vaadata, mida korteris kõige rohkem ja mida ei kasutata. Põldoad. Jah, just need võtab Chloe, tassib oma tuppa ning soovitab ka edaspidi soojalt värvida ube oma väikses toas, suletud akna ja uksega. Hea oli. Teinekord veel.

Päeva teeb heaks see:

Päeva teeb heaks see kui lambist tuleb juhututtavalt selline ps:
"Tere

Nägin Sind täna öösel millegipärast unes. Nii porno unenägu oli, et pean Sulle kohe üles tunnistama. Loodan, et Sa mu otsekohesust pahaks ei pane.
Muidu tegutsen praegu Otepää kandis, ehitame (piip) siin maja. (piip) on see karvase lõustaga mürakas, kellega ma Tallinnas käeisin.

Vot nii,
Isand (piip)"