mehed? MILLEKS!?

no. lihtsalt.. tramaiv6i.

Kodune Sõjatibi II

Selge, et tibil on koguaeg kiire. Näiteks meest (mesi, teate kyll, mitte mehest, v6i midagi muud kahtlast) näomaski tegema (noh et tibina tuleks ikka katsetada neid igati asjalikke retsepte, mis ringi liiguvad näo juuste jms hoolduseks.. (aga majoneesi ei soovita juustesse panna, ma ei m6ista, kuidas seda koguaeg kiidetakse, minu ainus kogemus sellega l6ppes kyll parasjagu kurvalt, ja majoneesi l6hn on siiamaani nukker mälestust sellele..) ) Aga oma kodus on tibi siiski vajadusel tõesti Sõjatibi.

Vaenlase eelluure avastasin juba paar päeva tagasi. Hoiatuseks tapsin kyll vaikselt paar neist ära, kuid mõtlesin, et vaatame, mis edasi saab siis, kas mõistetakse, et vale territoorium, kuhu tungiti, või mis.
Vahepeal jäi mulje, et nad ei suuda otsustada, kas viia väed välja, või jätkata luuret, lootuses siiski territoorium mingil moel okupeerida.
Ja siis! Täielik salakavalus! Just kui tibi oli ametis keset ööd teise tibiga tibide asjade ajamisega, leidis ta koju jõudes tohutul hulgal vaenlaste vägesid, kaevikuis, punkrites - varitsemas, peidus, ootamas... Ei, nii see asi ei jää! Vale terrioorium, siin valitsen MINA meepurki! Nõudepesulapi all võis neid olla ikka kümneid. Kraanikausi ääres siblisid nad korrapäraseid radu pidi salkade vahel edasi-tagasi. Ka pliidi alla olid osad kohad sisse võtnud. Nad võitlesid kyll vapralt, kuid siiski oli see minu võit. Ja paistab, et lahing oli otsustav - siiani pole uut sõjategevust märgata olnud.. vedelevad vaid mõned yksikud laibad, aga yhtegi elus sipelgat pole ma juba 12ne tunni jooksul märganud.

Seksikas sõjatibi

Niih, vahel tüütab ka tibisi lõputu roosa ja mannavaht, siis peab vaheldust otsima. Kuna tibi kohta on niikuinii levinud ulmelised hüüdnimed nagu Xena, amatsoon ja saatan, siis alustas tibi esimesest hüüdnimest st järgnes ürgsele kutsele hakata sõjatibiks. Laupäev läbis tibi vastavateemalise kontrolltöö teoorias ja pühapäev oli väliõppus. Kõigepealt kostus võpsikus tugevat ragistamist, sest tibil on alati kiire(kas juuksurisse, solaariumi jne), siis tibi ise: 50 cm kõrguselt vaadates eest või küljelt- istmik, vähem kui 40 cm küljelt vaadates- tõuk.
Tibi ragistas okstes, roomas kraavis ja võitles rästikuga, vaidles püsti seistes kõigile nähtamatuna paarilisega ning viskas granaati, karjus: " Katan....granaaaaaat! katan! Tibi joonistas militaarkaarti, kus olid ka tingmärgid. Südameke tähendas minu asukohta.
Igati tegus nädalalõpp.

Aga ikkagi mul on tunne, et ma olen kuhugi ära kadunud.

Must auk

Suur avaksomos. Tähed ja muu selline ilus sodi...vaikus, aga keegi nagu hõikaks kuskil: "Kus ma olen? Uuu....Kas ma olen?" Edasi vaikus. Miks mind pole?

Miks mitte?

Ükspäev tuli jutuks. Nimelt on olemas üks tüüp mehi. See tähendab, neid tüüpe on mitmeid aga üks neist tuli jutuks. Selline omamoodi eriline...ja samas jälle üldsegi mitte nii eriline. Nimelt "miks-mitte" mehed.
Nad lihtsalt on. Nendega olemasolu on hea aga nende kaotamisel ei lähe midagi kaduma. Nad on toredad ja armsad, sümpaatsed ja võluvad, nad on nauditavad...kuid sügavamale siiski ei ulatu. Ühesõnaga, "miks-mitte" mehed.
Jah, nii ongi.

Lihtsalt infoks - ükski staatus ei ole 100% jääv. St tüüpi või klassi ei sünnita, sinna arenetakse. ;)