tytarlapselik kevadeunenägu

Siit tuleb tegelikult puhttibilik ylestunnistus.

Nimelt ma ARMASTAN lilli.

vot. Eriti armastan ma kevaditi kollaseid lilli. suvel pole kollasedlilled enam yldse päris sama, sest suvised kollased lilled on noh. kuidas öelda. mis meil on siis? mingi. tulikaid on, yheksaväeline, naistepuna... kaovad nagu ära k6ik heinamaale, on kenamad lihtsalt t6esti heinailuna. Aga kevadel see-eest..

nartsissid on. ja paiselehed! ja konnakapsas kraavides, oi, kuidas ma armastan konnakapsast kraavis! ja kullerkupud tulevad hiljem, ja nurmenukud, ja v6ililled on yhed mu lemmikud olnud alati. ja poes on tulbid ka, m6nel ka aias, mulle see aia variant meeldib rohkem, aga isegi vaasis on nad ilusad, nartsissid ja tulbid. Seevastu poe-l6ikelilledest pole mind kunagi roosid ja nelgid eriliselt erutanud. roosid veel aegajalt äkki, aga ikkagi.

aah, ja kevadel on veel sinililled. ja ylased! metsatäis siniseid ja valgeid 6isi, tärkamas suhteliselt mustast mullast.. (kohati on muld pruunim, palju okkaid k6dunemas ja nii) m6elge, kui ROMANTILINE! ja siis tulevad maikellukesed, jällegi täiesti asendamatud oma ilus, 6rnuses, meelimyrgitava aroomiga..

ja siis... Iirised. iiriseid peab mainima täiesti eraldi teemas. kunagi väiksena imetlesin kollaseid iiriseid vaid kaugelt, nad kasvasid meil järve ääres väikeses soises metsatukas. nad olid, nagu ma veendunult lapsena uskusin, lillede kuningannad. niivõrd graatsilised, majesteetlikud, võimsad, ja võluvad... aaah, kevad, kevadlilled...



ma olen lendya, ja ma armastan lilli.

snowdrops and roses...