Minu väike eluke...

Alati ei viitsi ma siia kirjutada, mida põnevat ja adrenaliinirikast minu elus juhtub, aga äkki peaks...järeltulevatele põlvedele õpetuseks vms .

Esimene lugu: Kuidas Chloe on nüüd suures koolis ekstern kohe, kohe...

Kuna Chloe oli sessiaeg laisk, jäi tal 4 AP-d 30 piirist puudu ja seepärast ta hakkaski varakult õppima, sest mõned arusaajad ja vastutulelikud õppejõud lasevad sügise alguses oma eksameid ära teha. Igaksjuhuks aga saatis seesama Chloe ühe kursavenna kordinaatori juurde uurima ja hoiatama, et kavas eksamid ära teha ja et see kiireid käike ei teeks. (see kordinaatoritädi on päris, päris jube inimene, kellele osad näod ei meeldi ja siis ta sõimad, see kursavend talle meeldib).
Suur oli üllatus kui tädi teatas, et Chloe ei saa enam eksameid ära teha, et eksmat. tuleb. Põhjus: Et Chloel pole kõiki kohustuslikke aineid tehtud. Et jah, ikkagi mitte midagi ei anna enam teha.
No selge, Chloe juba leppiski sellega ja 15. sept. oli eksmat.-i jõustumise aeg.
Ja siit läheb lugu koomiliseks...
Järgmise nädala alguses helistas tädi dekanaadist.
Tädi:" Tere, aks te olete mu kirja kätte saanud?"
Chloe: " Mis kirja? See postkast mul täis ja ma ei vaata seda."
Tädi:" Ma ootan teid juba mõnda aega osalise koormusega lepingut tegema...ma näen, et teil on 26 AP-d, peaks aga olema 30."
Chloe: " Aaaaga....mis siin enam, mul on eksmat. juba, eelmine nädal jõustus, käidi kordinaatori juures uurimas, ütles, et mul eksmat., sest kohustuslikud ained tegemata, kohustuslike pärast."
Tädi: " Mmm...aga meie siin dekanaadis vaatame ikka ainepunktide järgi ja teil on 4 tegemata."
Chloe:" No ma ütlesin, et kordinaator ütles nii, ma õppisin juba ekamiteks, mul poleks midagi olnud, see 4 AP-d ära teha. "
Tädi:" Aaaga...meie siin dekanaadis vaatame ikkagi AP-de järgi, , see, et kohustuslikud ained peavad kõik tehtud olema, jõustub alles 2006. aasta sügisest ja ma vaatan, et teil on siin eelmisel erialal ka punkte tehtud ära, oleks saanud sealt 4 AP-d üle kanda (võtab mõne minuti dekanaadis), oleks kõik korras olnud ja te oleks saanud jätkata."
Chloe juba hüsteeriliselt naerdes: " No aga mis ma siis oleks pidanud tegema kui kordinaator seda ütles, nemad on ju põhilised, kelle poole jooksvalt pöördutakse.....oleks ma teadnud, et midagi saaaab teha, ma poleks küll taibanud käia kordinaatori juttu dekanaadis kontollimas, see ju pole minu viga, tema on kooli töötaja ja peaks teadma..."
Tädi: "No ma vaatan, mis teha saab...." Tund hiljem helistab tagasi.
Tädi: " Nüüd on asi nii, et olete juba rongist maha jäänud, enam ei anna midagi teha, v-b saate veel osalise koormusega lepingut teha, see tähendab tasulisele üleminekut, semestri peale 10 000 krooni. Ehk siis minu jaoks 20 000 aastas, 40 000 kokku. Hm...Teise inimese sigaduse eest maksta 40 000. Natuke kallis lõbu ma ütleks.
Mis mul selle peale teha oli. Läksin ja võtsin ise eksmat.-i. Lõpetan siis teise eriala, maksan ikkagi, aga vähem, sest AP-i vähe järgi jäänud. Sinna mu suviti kogutud magistiraha läheb, baka peale. Naerge terviseks koos minuga.
Ja loo moraal: Ma ei taha ülikoolile kallale minna, sest mina ussike jääksin kaotajaks. Aga õpetuseks teistele kaastudengitele, kontrollige teile räägitud jutt mitmes kohas üle.