põgenemine ja seedimine ja vedelemine ja oeh

igatahes, see julla synna värk oli. veider. nagu. midakuradit teeb kellegi msni nimes VAHUPIDU yldse? nagu igalpool on mingi VAHUPIDU värk. pärnu 6ujee? aga jah, kui midaig muud polnud, siis seda nägi kyll, et meie kolmik kahjuks ikka rokib k6vasti yle keskmise. kurb, et seal m6ned n6metsesid ja et l6puks oli kell väga palju ja k6ike muud. ja siis kadusin ma metsa ja sohu, ehk vanaema juurde. kus ma siis eilseni vegeteerisin. kyll aga on selle ajaga piparkoogitaigna tegemise skille jälle lihvitud, ypris k6rgele tasemele hakkavad j6udma, isegi kui ma seda ise ytlen, ja nii.

tjah. ja nyyd on neljapäev, ja ma olen kuidagi jälle haige, veidi yle viskab, st, täna on juba parem, aga see idiootne idee pyhapäeval, kuna siis oleksin pidand ametlikult terve olema, natuke väljas tatsata oli ikka loll kyll, esmaspäevast saati peavalu ja kurguvalu meeletu. masendun. midagi teha jälle ei viitsi, aitaks äkki juba? kuigi mu vanaemapunktidele lisandub ka see, et ma olen baari-vovasse totaalselt armunud ja isegi baari-alari hakkab sympaatsena tunduma ja kudumine läheb mul juba poolpimesi, heegeldamine veelgi paremini. eriti harkpits :D :D

maadlesin kookospähkliga, mina v6itsin, aga ta tegi pärast alatult tagasi.