Poed on toredad kohad!

Mis te arvata kui kaua on võimalik seista leti ääres ja oodata teenindamist? Teate küll, see lett, kus on klaas ees ja mille all erinevad head asjad külmas on.
Nooh, meie lendyaga olekisme igatahes päris kaua oodanud. Müüja vaatas otsa küll aga miskipärast ignoreeris meid. Tunduski selline ebaviisakas tädi olevat... Tegelikult lausa ärritas. Puhtalt kiusu pärast oleks sinna aga päris pikaks ajaks seisma ja ootama jäänud. Kui just...nojah...juhtus ime!
Jaanika nimelt väsis seismisest ära (ei, see ei ole ime) ja kavatses selle samase klaasi peale, mille all meid ootav kaup oli, nõjatuda. Aga oh seda üllatust. Klaasi polnudki!!! Jaanika: "Hel, jobu, siit saab ju ise võtta," ja kõndis kiiresti minema (maskeerimaks oma sama suurt jobusust. Ei õnnestunud!).

Ühel teisel hetkel ühes teises poes.
Tean, et kui pööran vasakule ootab mind ees välisuks ehk väljumine poest. Otse ees paistab olevat suur peegel. Peas liiguvad mõtted: "Ooh, peegel. Kohe näen end peeglist! Nii, nüüd kohe kohe...kohe näengi... Oot, ma peaksin ennast peeglist nägema. Miks ma ennast peeglist ei näe? Kus ma olen?"
Hetk hiljem ja juba poest välja astudes jõudis kohale valgustatud hetk: tegu ei olnud mitte peegliga vaid uksega, pood läks teisel pool edasi...